Maarja kooli lapsevanemad mängivad näidendis oma lastele
Koostöö võlud. Erivajadusega lapse kasvatamine paneb vanemad proovile, jagatud mure ja rõõm aitavad igapäevaeluga paremini hakkama saada.
Janno Zõbin, 14. detsember 2018, Tartu Postimees
Lavastaja Cornelis Lakemani käe all tegid lapsevanemad eile järjekordset näidendiproovi.
Foto: Kristjan Teedema
Tänavu tulevad jõulud Tartu Maarja koolis teisiti kui tavaliselt. Kui kooli erivajadustega lastele on eelmistel talvedel jõululavastuse teinud õpetajad ja kooli tugispetsialistid, siis sel aastal hoolitsevad selle eest lapsevanemad.
Üks entusiastlik lapsevanem, kes härjal sarvist haaras ja ise lavastuses «Jeesuslapse sünd» tähelauljat kehastab, on Lagle Aim. Tema sõnul tuli jõululavastuse mõte kooli hoolekogus. «Mitu aastat on olnud see probleem, et lapsevanematel pole võimalust omavahel piisavalt suhelda. Kõigil on pikad ja kiired tööpäevad. Arutasime, kuidas olukorda parandada,» selgitas Aim.
Jagatud mured
Ta lisas, et etenduse üks eesmärke on muuta paremaks lapsevanemate ja õpilaste koostöö. Jõululavastuse algse idee käis hoolekogu koosolekul välja kooli direktor Jaanus Rooba. "Kooli personaliga lavastatud näidend läks väga hästi, mõtlesime siis, miks ei võiks lapsevanemad seda teha," ütles Rooba.
Erivajadusega lapse kasvatamine ei ole meelakkumine ning oluline on oma muresid teiste lapsevanematega jagada. "Kogemuste jagamine innustab. Lapsevanematele saab omaseks teadmine, et ka teistel on raske. Mitte ainult muresid, vaid ka õnnestumisi saab jagada," rääkis Rooba.
Lapsevanemate jõululavastus on plaanis muuta traditsiooniks. Just kindel aastarütm: õpilaste ja õpetajate ühiselt korraldatud peod ning päevased rituaalsed toimingud ja tegevused aitavad koolil igapäevaeluga paremini hakkama saada ja mõjuvad laste arengule hästi.
Maarja kooli lapsevanemad reageerisid mõttele jõuluetendusest innukalt. "See on hämmastav, aga kõik sattusid kohe vaimustusse. Tavaliselt on nad pigem passiivsed, murelikud ja rusutud. Me räägime omavahel alati sellest, et pole teenuseid ja raha ning meie lapsed on haiged," tõdes Aim. "Siis tuli järsku näidendi idee ja kõik muutusid justkui teisteks inimesteks. Initsiatiivi näitasid ka need vanemad, kes muidu üldse sõna ei võta."
Armastus aitab
Aim lisas, et oma muredest ei räägita näidendi proovides imelikul kombel üldse. Aimi ennast üllatas näiteks see, kuidas lavastuse kolme karjuse karakterid laval elama hakkasid.
Näidendis teeb kaasa üheksa lapsevanemat, üks alternatiivteenistuse (kaitseväe asemel Maarja koolis aega teeniv) noormees ja üks abiõpetaja. Näidendi lavastas ja valis välja Maarja kooli sakslasest muusikaõpetaja Cornelis Lakeman. "See on üks vana talurahva näidend praeguse Budapesti lähistelt. Need tekstid päästis hävimisest Austria keeleteadlane Karl Julius Schrörer," selgitas ta. "Minu jaoks on lavastajana tore, et lapsevanemad nii palju vaeva näevad."
Küsimusele, kuidas üldse peaks puudega lapse vanem psühholoogiliselt elus hakkama saama ja mis mure vastu aitab, lausus Aim pärast mõttepausi: "Ma arvan, et lapsevanema armastus oma lapse vastu. See võidab lõpuks kõik."