31.10.09 koolituspäev Tartu Maarja Koolis

07. nov  Vahur Põldsam. Kommentaarid: 1
Söömis-neelamisfunktsioon ning kõne-eelne kommunikatsioon ja selle hindamine. Koolitaja: SA Tallinna Lastehaigla logopeed Birgit Kaasik, MA.

Vaata lisaks:

Kaasik, B. 2007. 1-3-aastase lapse söömisoskused logopeedi seisukohast. Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng, Tln.

Kaasik, B. 1999. Suhtlemise viisid ja eesmärgid kõne-eelsel perioodil. Töid eripedagoogikast XV, Taru Ülikool.

Eksi, Tiina Neelamishäirega laste toitmine 31. okt. 2009 pidas B Kaasik (MA, logopeed) Tartu Maarja Koolis loengu neelamishäirega laste toitmisest. Siinkohal lühikokkuvõte loengul kuuldust. Ühelt poolt peab laps saama piisava koguse toitu (kaaluiive), teiselt poolt peab olema tagatud lapse ohutus. Kui ohust, et laps võib toidu “hingekurku” tõmmata, on teadlik enamik meist, siis ohtu, et hingamisteedesse sattunud toiduosakesed võivad põhjustada põletikku (N: kopsupõletikku), teadvustame me vähem. Mõnikord ei ole isegi märgatav kui toit lapse hingamisteedesse satub (varjatud aspiratsioon). Samuti võib hingamisteedesse sattuda lapsele pakutav jook. Söötmisel tuleb silmas pidada, millisel söömise arengu etapil laps parajasti on. SÖÖMISE ARENG • Keel liigub ette-taha • Keel liigub üles-alla • Keel liigub küljelt küljele (tahke toit) • Mälumine ja neelamine suletud huultega ja keeletipu tõusuga • Mälumisel keele ja lõua ringliigutused (tükiline toidukoostis) Juhul kui laps liigutab keelt vaid ette-taha suunas, ei tohiks talle pakkuda tükilist toitu, vaid toit peaks olema püreeritud. Paksemat vedelikku (keefir, jogurt, kissell) on lihtsam neelata kui vett. Toit tuleb asetada keele esimesele osale lusikaga kergelt vajutades, oodata kuni laps suu sulgeb. Portsud peaksid olema väiksed - teelusikaga. Uut suutäit ei pakuta enne kui laps on eelmise alla neelanud. Vahepeal võib tühja lusikaga ergutada. Toitmise ajal ei tohiks lapse pea olla kuklas - nii on raskem neelata. Väiksemat last saab sööta süles. Oluline on ka toitmiskeskkond ja söömisrituaal. Lapsel peaks olema võimalik enne maitsmist toitu näha, tunda selle lõhna, seada söömiseks “vaim valmis”. ITAKist on võimalik hankida spetsiaalseid toitmisvahendeid (N: sobiv lusikas). Lapse ohutu toitmise osas peaks konsulteerima logopeedi, arsti, füsioterapeudi jt spetsialistidega. Vajadusel tuleks kaaluda alternatiivseid toitmisvõimalusi (nasogastraalsond, orogastraalsond, gastrostoom). 23. november 2009

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Vastus:
Email again: